• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 30.11.14, 09:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

E-kaubandus suretab kaubakeskusi

E-kaubanduse kasv lööb kaubanduspindade väärtuse alla. On vaid aja küsimus, millal kaubandusketid, kinnisvarafirmad ning pensionifondid peavad nende varade väärtust oma bilanssides langetama, kirjutab Financial Times.
Jaemüügiketi Tesco kauplus.
  • Jaemüügiketi Tesco kauplus. Foto: Bloomberg
FTSE 250 kinnisvarafirma London Metricu juhatuse esimees Patrick Vaughan, kes on 40 aasta jooksul asutanud kolm börsil olevat kinnisvaraettevõtet, ütles, et jaekaubanduspinnad on läbi tegemas suuri muutusi. Tarbijad on muutmas oma poodlemisharjumusi ning investorid on seetõttu üle vaatamas ka oma portfelle.
“See on eriti märkimisväärne toidusektoris, kus onlain-müügi tõus on märkimisväärselt mõjutamas suuremaid supermarketeid,” ütles Vaughan. “See on vaid aja küsimus, millal nende kaupluste väärtus alla minema hakkab. See ei ole lihtsalt enam majanduslikult kõlbulik.”
Pärast kahe kümnendi pikkust “kosmoserallit”, mil Suurbritannia kaubandusketid jõuliselt laienesid ning ehitasid suuri linnaväliseid kaubamajasid, on poodlejad vähem altid sõitma mitmeid kilomeetreid, et iganädalasi oste teha. Laienemas on ka säästukauplused nagu Aldi ja Lidl. Kombineeritult hinnasõjaga on need faktorid tekitanud olukorra, kus Suurbritannia tarbekaupade müük vähenes sel kuul esimest korda üle kahekümne aasta.
Kaubanduskett J Sainsbury teatas sellel kuul, et uusi poode praegu enam ei avata. Ettevõte peab seda vajalikuks, et hindade langetamine võimalik oleks. Teine kett Tesco aga teatas aprillis, et uute poodide ehitamist vähendatakse. Jaemüüja on samuti üritanud taaselustada enda 247 Tesco Extra hüpermarketite köitvust, lisades valitud kauplustesse jõusaale, restorane ja kohvikuid.
Kinnisvara ettevõte LondonMetric tegevdirektor Andrew Jones ütles, et kaubanduskeskused on jätkuvalt ülehinnatud. “Suured kauplused ei ole enam otstarbekad, sest tarbijad liiguvad internetti üle. Kõik toidukaupade jaemüüjad räägivad pigem kokku tõmbamisest kui laienemisest,” ütles Jones. “See peaks kajastuma ka poodide väärtuses, mis peaks omakorda peegeldama seda, palju antud tootmispind on võimeline sisse tooma.” Ta lisas, et tulevikus rendihinnad tõenäoliselt enam ei kasva.
“Rendihinnad on üles roninud, aga kuna rendihindu on harjutud tõstma, siis karud ei ole löögile pääsenud,” nentis Jones. Kinnisvara ettevõte Jeffries analüütik Mike Prew ütles, et traditsioonilise kaubanduskeskuse formaat on demograafilises kriisi äärel.
“Noored, kasvavad perekonnad aktsepteerivad vähem linnaväliseid hüpermarketeid ja pigem poodlevad internetis. Pensionile jäävad inimesed on aga nõus maksma lisaks, et nad saaksid mugavalt traditsioonilisi poode külastada,” ütles Prew.
LondonMetrici investeerimisstrateegia on jätnud kõrvale traditsioonilised poed ning pigem ostetakse pindasid, milles tegutsevad ettevõtted on rohkem seotud e-kaubandusega. Kinnisvaraettevõtte on pärast strateegia ümberkujundamist moodustanud portfelli, kus 90 protsenti koosneb just sellistest varadest.
Nende hulgas on näiteks laod, milles tegutsevad jaemüüjad nagu Dixons Carphone, Argos, Marks and Spencer ning Boden. Samuti omatakse niinimetatud jaemüügiparke, mis toimivad “click and collect” põhimõttel (ost sooritatakse internetis ning sellele minnakse lattu järgi).
LondonMetricu poolaasta tulemused olid head – maksustamiseelne kasum tõusis 57 protsenti 70,4 miljoni naelani ning portfelli väärtus tõusis 52 miljoni naelani. Tõenäoliselt seetõttu, et ettevõte on suutnud toime tulla kiiresti muutuva turukeskkonnaga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele